Tõnu Õnnepalu „Õhtupäike väikestel majadel“ (Paradiis 2024)
„Juba lapsena oskasin ma mõelda süngeid mõtteid“ (lk 23). See
lause võiks vist olla selle raamatu moto. Need on eksistentsiaalsed
mõtisklused. Et mitte öelda – eksistentsiaalne äng. Jah, ängi kumab sellest
korralikult. Aga mitte ainult. Vähemasti raamatu esimeses pooles. On ka
eksistentsiaalset rõõmu. Kuigi ka see kipub olema selline kergelt nukra
alatooniga. Rõõmu kurvastused, nagu Tõnu ise ütleb.
Õnnepalu on fenomen. Ka selles raamatu ta nagu ei räägikski ju
millestki. Ja samas räägib ta ... kõigest! Doseerib oma helgust ja süngust grammi
täpsusega, nii et kaalud ei kõigugi, jäädes täpselt tasakaalu.
Ma tegelikult ei tea, kellele Tõnu kirjutab. Küllap
iseendale. Ja see annab kõigile võimaluse kellegi teise sisse vaadata. See vist
ongi põhjus, miks ta inimestele nii meeldib. Meile ju meeldib teiste ellu
piiluda. Pealegi on suur osa sellest nii tuttav, nii oma. Sellega on kerge
samastuda. Ja kuigi see, millest Õnnepalu kirjutab, on lihtne, on see, kuidas
ta seda teeb, lihtsusest kaugel. Mõttekäigud on huvitavad, kohati ootamatudki,
sõnakasutus nauditav ja rikas (võtame või näiteks selle: „Elu suurim trauma ongi
argipäeva trauma. Kõik muu saab mööda, agipäev on surematu“).
Raamat on päeviku vormis ja pärast aastavahetust tekib
korraga tunne, nagu oleksin lugenud kahte erinevat raamatut. Ma ei tea, kas
käis vedru maha ja pimedus sai võimust, aga depresiivsus suureneb ja tasakaal tekstist
kaob. Domineerima jääb äng.
Ma ütlesin, et ei tea, kellele Õnnepalu kirjutab. Aga
raamatu lõpu poole hakkab tunduma, et ma saan aru miks ta kirjutab. Ta
üritab ängi endast välja kirjutada. Seda elamise vaeva. Sest kui ta seda ei
teeks, tuleks otsustama hakata. Need otsused aga ei peaks olema inimese teha.
Tõrjemaagia, öeldi vanasti.
Ajalikkus painab teda. Aeg ise painab teda. Elu tuleb
kuidagi üle elada.
Selle raamatu lugemist julgen soovitada ligikaudu
aastavahetuse daatumini. Sealt edasi – omal vastutusel.
Sobib kategooriatesse "Vabalt valitud eesti autori raamat" või "2024. aastal ilmunud eesti autori raamat".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar