Meelis Kraft „Tiuhkamäe“, „Tiuhkamäe. Teine raamat“ (Sooroheline 2022 ja 2024)
Sobib täitma lugemismängu kategooriaid eesti autori noorteraamat või eesti autori ulmeraamat.
Kraft on ses mõttes põnev autor, et mul on huvitav jälgida, kuidas ta kirjutab. Ulme. Naistekas. Noortekas. Krimka. Huvitav, mida ta järgmisena ette võtab? Ajaloolise romaani? Lasteraamatu?Mulle näib, et selles, mida ja kuidas ta teeb, pole midagi
juhuslikku. Võttestik on hästi omandatud ja ta kasutab seda kindla käega. Ja
see ei tähenda, et lugedes see kuidagi häirima jääks. Ei, see ongi märk, et
võtteid kasutab proff – miski ei mõju kunstlikuna ega jää torkima. Tõsi küll,
kahe Tiuhkamäe osa peale leidsin ühe koha, mis polnud loogiline, aga las ta
olla, üldpilti see väga ei häirinud.
Põnev on omamütoloogia, mis on talutav ka neile, kes ulmet pelgavad (alapealkirjaks on õigusega paranormaalne põnevik, sest seda see ongi, kuigi on loetav ju ka ulmena). Tegevustik hoiab pinget, lugeda on ladus, igav ei hakka.
Mind hakkas huvitama, kuidas autor loo lõpuks
lahendab ja otsad kokku tõmbab, sest praegu on lugu ikka veel ilma selge lõputa. See
ongi ehk peamine etteheide – neid raamatuid tuleb lugeda järjest ja siis kui
viimane/viimased osa(d) ka ilmunud on.
Mina kavatsen küll lõpu ka ära lugeda.
Hea töö!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar