Virtuaalkülaline: Tiit Aleksejev

Täna on meil virtuaalselt külas kirjanik Tiit Aleksejev, kes pidanud ka Eesti Kirjanike Liidu esimehe ametit.

Eestikeelne raamat saab pooltuhat aastat vanaks. Mis tundeid või mõtteid see tekitab?

“Rõõm” ja “imetlus” on ilmselt õiged sõnad. Lisaks tunne imelise kohalolust. See, et eesti rahvas on läbi kõigi nende sõdade ja katkude kestma jäänud ja omakeelse kirjanduse loonud, ei ole üldsegi tavaline. Samas on mul kõiksugu dekaadide, plenaaride ja juubeliaastate osas teatav tõrge. Nendega kaasneb omajagu kahepalgelisust. Kõige puhtamad pühad ja tähistamised ongi need, mida me oma hinges tähistame.  

Kui oluline on eestikeelse raamatu olemasolu tänapäeva muutuvas maailmas?

Maailmale pole eestikeelsest raamatust ilmselt sooja ega külma, mõned üksikud estofiilid välja arvatud. Meile endile peab oluline olema. Tundub, et ongi.   

Lugesin kusagilt , et uurid loovuse ja TI suhet. Millal masin kirjutab auhinnaväärilise romaani? Ja kas siis on masinast saanud inimene?

Võimalik, et inimväärset romaani ei suuda programm kunagi kirjutada, oluline osa kirjandusest on kehaline ja tekstiväline. Kõik need meie ekstaasid ja läbielamised, mis moodustavad olulise osa romaanikunstist ja täpsemalt stiilist. Küll suudab tehisintellekt edukalt ära petta, luua illusiooni, et ta on ise midagi loonud. Just seda ärapetmise aspekti tuleb silmas pidada, kogu õhina ja vaimustuse taustal, mis tehisintellektiga kaasneb. Samuti ei kao eesti keel kuhugi kui temaga suurkorporatsioonide andmebaase ei nuumata. Tõeline on alati tugevam kui näiline ja tehisintellektis on omajagu valet. Kirjanduse kontekstis eriti. Ma ei ole tehisintellekti kui säärase vastu, aga tasub veidi mõelda, mida inimsus tähendab ja millest me ei tohiks kiiruse või efektiivsuse nimel loobuda.  

Soovita ühte eesti autori raamatut.

Ain Kalmuse „Juudas“. Eesti ajalooromaani puhul räägitakse peamiselt kahest autorist: Jaan Krossist ja Karl Ristikivist, mõlemad ongi meisterlikud. Kross valis eesti ainese ja Ristikivi maailmaajaloo. Ain Kalmus ühendas oma loomingus mõlemad mõõtmed. „Juudas“ on üks kaunemaid püha maa romaane ja lunastusloo peegeldusi, mida ma olen lugenud.