Raamatuaasta tähestik: M nagu mets. Kool ja raamat - metsandusraamatud.

Meie raamatuaasta on jõudnud M-täheni. Ja pole valikutki - metsanduskoolis tähistab see täht metsa. 

Vaatamegi sel puhul metsandusraamatuid, mis on kirjutatud koolis töötanud inimeste poolt.

Vello Keppart, Maila Talve ja Uuno Kask on kirjutanud noortele raamatu "Kodumets" (Noortekogu Uus Eesti 1994). Vello õpetas ökoloogia ja keskkonnaga seotud teemasid aastatel 1992-2020. Maila  õpetas eelkõige dendroloogiat ja puuliike 1961-2011 ja Uuno  metsakaitset ja metsakasvatust 1974-2007, oli paar aastat ka õppedirektor.

Vello Keppart on ka "Luua metsa tüpoloogilise õpperaja. Teejuht" (Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium 1981) ja "Luua Metsandusliku õpperaja" (Luua 2004) autor.

Minu sulest on ilmunud samuti eelkõige noortele suunatud raamatud "Metsasõbra käsiraamat" nii eesti kui vene keeles (Halo kirjastus 2006, kordustrükk 2008; vene keeles Halo kirjastus 2007) ja "Tööohutus raietöödel" (Halo kirjastus 2006). 

Jaan Velström (õpetas 1985-2002, oli ka praktikajuhataja ja õppedirektor, lisaks õpetas metsanduslikku seadusandlust) kirjutas raamatu "Metsaomanikule metsandusest" (Työtehoseura 2001) ja koostas raamatu "Metsanduslikud õigusaktid I. Metsavarumine." (Metsatark 1996).

Metsakultuuride õpetaja Aime Oole (õpetas 1974-1999) sulest ilmus "Metsaseemnemajandus ja istutusmaterjalide kasvatamine" (Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus 1983) ja "Metsakultuurid ja metsaselektsioon" (Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja Juurutusvalitsus 1985).

Osvald Pogen (töötas Luual aastatel 1951-1960) kirjutas raamatu "Kuivendatud maade metsastamine" (Eesti NSV Metsanduse ja Looduskaitse Peavalitsus 1963) ja seekordse nimekirja lõpetab Jüri Laasimeri (töötas aastatel 1957-1965) Viktor Masinguga kahasse kirjutatud "Pesitsusvõimaluste loomine kasulikele lindudele" (Eesti NSV Teaduste Akadeemia Eesti Loodusuurijate Selts 1958).