Virtuaalkülaline: Mart Kivastik

Tänane külaline on kirjanik ja filmitegija Mart Kivastik. 

Eestikeelne raamat on pooltuhat aastat vana. Mis mõtteid ja tundeid see tekitab?

Tekitab väga erinevaid tundeid. Ühest küljest on hea meel, et me viissada saime, teisest küljest tundub tulevik väga tume. Pidev sõda käib siin Maal, me laseme end lõpuks õhku. Ja eestlased vist ei tahagi alles jääda. Popp on ära kolida, kes Rootsi, kes Tenerifele, me jookseme lihtsalt laiali ja juurde meid ka ei sünni. Nii et tähistame oma viissada ära ja siis elame-näeme. Sitt seis on.

Kui oluline on eestikeelse raamatu olemasolu tänapäeva muutuvas maailmas?

Väga oluline. Eestikeelne raamat hoiab meie keelt. See on viimane kants! Kui see kaob, võib Eestile kriipsu peale tõmmata. Silt võib ju jääda, aga miks ja milleks Eesti oli, ei mäleta keegi. Mingi väikerahvas nagu olid liivlased ja muud.

Andrus Kivirähk on öelnud, et iga hinna eest kirjutada pole tarvis, kirjanik pole pagar, kes peab iga päev leiba küpsetama, muidu jäävad inimesed nälga. Indrek Hargla jälle leiab, et kirjanik peab kirjutama iga päev, ei saa lubada sellist asja, et teed midagi ainult siis, kui vaim peale tuleb. Kumba koolkonda sina kuulud?

Ma arvan, et Harglal on õigus. Kirjanik on pagar, teeb tööd, kirjutab raamatuid. Tänapäeval on raske kirjanikku määratleda, kõik on ju kirjanikud, Sven Mikser on  ühes otsas, Õnnepalu teises. Päris kirjanikke on vähe, Hargla on üks neist. Ma näen kõrvalt, kuidas ta töötab, see on tõsine asi, ja ta oskab! Ja ükstapuha, mis Kivirähk ei ütle, ta on ka pagar, teeb tööd.

Soovita ühte eesti autori raamatut.

Võikski soovitada mõnd Harglat. Ma ise lugesin neid Juhan Liivi kriminovelle, väga head olid, väga hästi kirjutatud.  Ja siiis minevikust Raimond Kaugveri “Jumalat ei ole kodus”. Ükspäev tuli meelde, et kurat kui hea oli. Võiks üles otsida.