Otsing blogist

30 aprill 2025

Virtuaalkülaline: Lilli Luuk

Täna vastab küsimustele kirjanik Lilli Luuk.


Eestikeelne raamat saab pooltuhat aastat vanaks. Mis tundeid see tekitab?

Häid tundeid. Hea meel on, et selline sügav põhi on tegelikult all, sellele iga päev ju ei mõtle. See et eestlane on juba nii kaua olnud kirjutaja ja lugeja rahvas, on meid rohkem mõjutanud kui igapäevases elus ette kujutada oskame.

Miks on eestikeelse raamatu olemasolu jätkuvalt oluline?

See on väga oluline, sest kes meie lugu ikka räägib, kui me ise ei räägi.

Ajalool on kalduvus mingil moel korduda. Kas see on põhjus, mis oled pidanud vajalikuks oma ilukirjandusliku loominguga talletada teatud ajaloolist mälu, inimlikku pärandit?

Mäletamine on väga oluline. Kõik ei peagi tingimata mäletama ühtmoodi, aga kuskil peab see teadmine meie keskel olemas olema, et me ei oleks liiga naiivsed. Et me tunneksime ära need hetked, kus ajalugu jälle pöördub ja võib-olla oskaksime teha selliseid otsuseid, et see ajalugu ei pöörduks meie kahjuks.

Soovita ühte eesti autori raamatut.

Eesti on palju häid autoreid, aga tõesti, üks raamat, mida ma olen kapsaks lugenud, juba teismeeast saadik, on sellise autori nagu Herta Laipaik väike kogumik „Maarjakask“. See on raamat, mis sisaldab väikesi kunstmuistendeid, mis toetuvad rahvapärimusele ja räägivad teemadest, mis on minu meelest universaalsed. See, kuidas me saame nende eelnevate põlvedega suhelda ja suhestuda läbi pärimuse ja mälu – see tuleb selles raamatus imeliselt välja. Pealegi on see kirjutatud lihtsalt väga-väga huvitavas ja heas eesti keeles.

 


28 aprill 2025

Lugemismäng: vabalt valitud raamat. Mart Sander "Värvide sosinad"

Minu lugemismängus oli Mart Sanderi „Värvide sosinad“ (LiteRarity 2024) vabalt valitud raamatute kategoorias, kuid sama hästi sobib see ka 2024. aastal avaldatud raamatute kategooriasse.

Niisiis, fiktiivne lugu kahe eesti soost kunstniku kohtumisest Itaalias. Johann Köler ja Julie Hagen. Kunst. Armastus. Veidrikust metseen. Kibestunud matroon. Ideaalne lavakujundus, kuhu paigutada haarav lugu. Ja haarav see on. Noh, Mart Sander ei oleks Mart Sander, kui ta midagi kõhedat teksti sisse ei punuks. Nii et ei puudu ka sünged ja tumedad toonid. Aga kõigele vaatamata on Mart Sander ka romantik, nii et tegelikult joonistub traagika taustal välja ka romantiline ja lausa melodramaatiline suhete sasipundar.

Multitalendina on Mart oma raamatu ise ka illustreerinud ja need illustratsioonid on head. Selline klassikaline ja ajatu vana kooli illustratsioon, mis vaid kinnitab autori mitmekülgsust. Kunsti alal erudeeritud inimesena on autor lisanud ka põhjaliku tegelaste elukäiku tutvustava järelsõna, mille laiendatud versiooni oli esitlusel elavas esituses nauding kuulata. Nüüd tuleb vaid oodata, millal doktor Sander sellest materjalist ka filmi väntab.

Kiire ja mõnus lugemine. Või kui laenata Janika Kronbergi sõnu Eesti Kirjanduse Seltsi ülevaatekoosolekult: „Tekst ei osutanud vastupanu“.

27 aprill 2025

Seda ja teist: lõppeva nädala sündmused

Lõppenud nädalal käis Luua Metsanduskoolil külas vabariigi president. Visiit oli napp ja töine, raamatutest ei räägitud, küll aga tekitas presidendis kui raamatuaasta patroonis rõõmsa äratundmine seik, et ma kandsin raamatuaasta särki.

16. aprillil kuulutati Tartus välja Värske Rõhu aastaauhinnad. Proosapreemia pälvis Helena Aadli (miniatuurid VR 87, lühijutt VR 89),  vabaauhinna sai Katarina Budrik (essee VR 92), luulepreemia läks e.g.s.-ile (luuletused VR 92) ja kriitikapreemia Gregor Mändmale (arvustus VR 92).

23. aprillil, raamatu ja roosi päeval, anti välja Lapsepõlve auhind, mille sai Triinu Laan raamatuga "Papa ja poiss". Auhinda rahastab Tartu linn, väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Tartu Mänguasjamuuseumiga.

Kirjandusfestival Prima Vista eelsündmusena anti üle ilukirjandusliku debüüdi preemia "Esimene samm". Tänavuse preemia pälvis Maara Parhomenko proosateose "Sulen silmad, siis" eest, mis ilmus "Värskes Rõhus".

Ajakirja Looming 102. sünnipäeval anti välja Loomingu auhinnad: Joonas Veelmaa (luuletuste eest Loomingus nr 10), Brigitta Davidjants (novellid "Vaikusesse", Looming nr 1, ja "Tsavt tanem", Looming nr 7), Heili Sepp (artiklid "Kirjanduslikud kohtud (III). Aastad 1927–1940", Looming nr 2 ja "Kirjanduslikud kohtud (IV). Ühiskond kohtupeeglis 1927–1940", Looming nr 12), Heli Allik (arvustus "Tõnis Vilu tähendus", Looming nr 8) ja Riste Sofie Käär (luuletused, Looming nr 8).  Loomingu Raamatukogu auhinna sai Leena Tomasberg Pierre Michoni teose "Rimbaud, poeg" tõlke eest prantsuse keelest (LR nr 32 / 2024).

29. aprillil antakse Valgas üle üheksas August Gailiti nimeline novelliauhind, mille saab kirjanik Ave Taavet novelli "Tormidesööja" eest.

Palju õnne!

Reedel toimus Eesti Rahva Muuseumis autorite laat, kohal oli üle saja autori.

Täitsa meeleolukas üritus oli, vägesid juhtis kirjandusminister Mart Juur, palju oli tuttavaid. Ja raamatuid õnnestus ka müüa.



25 aprill 2025

Lugemismängu soovitused: Eesti loodusest rääkivad raamatud. Fred Jüssi ja Tõnu Õnnepalu

Fred Jüssi „Olemise mõnu. Ööülikooli raamatukogu“ (Aadam ja pojad 2022)

Tõnu Õnnepalu „Eesti loodus“ (Paradiis 2022)

Kaks mõneti sarnast raamatut. Mõlemad ilmunud samal aastal, isegi kaaned on pisut sarnased. Ja mõlemad räägivad omal moel Eesti loodusest.

Fred Jüssi räägib asjade olemusest, sellest, mis on loomulik. Eks ta olnudki üks loomulik mees. Tõeliselt vaba hing, keda ei saanud raamidesse kammitseda. Ta lihtsalt astus kõigist raamidest välja ja läks metsa. Tõi meile sealt sõnumeid, et see loomulik ja looduslik on ikka veel olemas.

Jüssi on nagu koopajärv – sügav, aga selge. Väskendav. Helge. On omaette ja naudib oma vaikust. Kui sulle meeldib temaga olla, on hästi. Kui ei, pole ka midagi hullu, tema on (oli) ka ilma sinuta oma maailmas rahul. Õnnepalu näib ka järvena, paistab sügav, aga kas on, seda päris kindlalt ei tea. Temas on mingi tumedus, ta ei paista niisama hästi läbi. Temas on mingid hoovused ja tema vesi on rahutu, näib, et seda lõplikku rahu ja selgust ei ole te veel leidnud. Kas laiabki?

Nagu ikka, pajatab Õnnepalu enese elust. Seekord siis kohtade kaudu, kus ta on elanud. Jüssilgi on oma lemmikkohad, aga tema räägib nende kohtade kaudu mingit suuremat lugu.

Ja lõpetuseks kaks mõttetera. Üks Fred Jüssilt: Kui me muretseme ainult pumba pärast ja ei hoolitse kaevu eest, siis kaob meie kodumetsadest veel midagi peale allika või ojanire.

Ja teine Tõnu Õnnepalult: Eesti on nurgataguste maa. Tema olemus avaldub seal, kus ei käida.


23 aprill 2025

Virtuaalkülaline: Doris Kareva

Täna jagab oma raamatuaasta mõtteid luuletaja Doris Kareva.

Eestikeelne raamat saab pooltuhat aastat vanaks. Mis tundeid või mõtteid see tekitab?

Esimese hooga äratab uhkust. Järele mõeldes on eesti raamatukultuur ikka kaunis nooruke. Aga rõõmustav, et ta väsimise märke ei näita.

Kui oluline on eestikeelse raamatu olemasolu tänapäeva muutuvas maailmas?

Minule tundub see erakordselt oluline – kui üldse tahta rahvusena edasi kesta. Nii on maailmakultuuri ja mõttekirjanduse tähtteoste tõlkimine eesti keelde ülimalt tänuväärne, ennastsalgav ja meeliülendav töö. Imetlen häid kirjanikke ja tõlkijaid, aga ka kõiki teisi, kes hoolitsevad eesti raamatu kestmise eest – toimetajaid, kujundajaid, kirjastajaid, hoidjaid ja tutvustajaid. Raamaturahvas on üks ütlemata sümpaatne kogukond.

Tänapäeval on aina raskem luulel ja proosal vahet teha. Mis on sinu jaoks luule?

See vahe ei olegi alati selge. Minu jaoks on luule omamoodi kvantkeel, aga lahti seletada ma seda ei oska, nagu ka elektri olemust. Kui särtsu saad, tunned ise ära. Või siis – kui proosat võrrelda värskendava tualettveega, siis luule on parfüüm, keele kontsentraat ja kvintessents.

Soovita ühte eesti autori raamatut.

Kui ma poleks seda ise kokku pannud, soovitaksin Luua kooli lugemisvarasse luuleantoloogiat "Südames laulavad metsad", mis ilmus hiljuti kirjastuses Salv. Sealt on küll välja jäänud mõned väärt tekstid – kõik praeguseks loetud luuletused polnud raamatu avaldamise ajaks veel sündinudki – aga see, mismoodi eesti luules, lõpmata paljude eesti kirjanike mõtteilmas metsad läbi aegade vastu kajavad ja üha edasi kohisevad, on rõõmustav ja puudutav.

 

21 aprill 2025

Lugemismängu soovitused: Ain Kalmus "Juudas"

Sobilik raamat ülestõusmpühade teisel pühal tutvustamiseks on Ain Kalmus „Juudas“ (Loomingu Raamatukogu 14-16/1988).

„Armastus on šaakalite haukumine kevadöös ja kaarnate kisa peekamarjapuude kohal hiliste vihmade ajal. Armastus on ahastus ja suur kisendamine, armastus on kodu ja kodakondsete kaotamine ja uute otsimine. Armastuse pärast teevad mõned suuri tegusid ja teised otsivad surma.“

Jeesus on siin vist see, kes surma otsib (või kas nüüd just otsib, aga armastusest inimeste vastu on nõus selle vastu võtma), Juudas aga see, kellele armastus ahastust toob.

„Kes meest või naist rohkem armastab kui mind, pole minu vääriline,“ ütleb Jeesus.

„Aga kas ei saa inimene armastada mõlemaid, naist ja ka taevariiki?“ küsib Juudas.

„Inimese süda on liiga väike kahe trooni tarvis. Seal on ruumi ainult ühele,“ vastab Jeesus.

Läheb aga nii, et Juudas jääb ilma nii ühest kui teisest, nii armastatud naisest kui Jeesusest. Ja just selle armastuse pärast. Sest selles raamatus on just Juudas see, kes Õpetajat kõige rohkem armastab, aga temalt ka kõige rohkem ootab. Ta ootab messiast, kes vabastaks Jeruusalemma. Tema on jüngritest kõige truum, aga kahtlema lööb lõpuks temagi, samas kui teised ootavad vaid maist aujärge saabuvas kuningriigis.

Ma poleks seda raamatut vist kunagi lugenud, kui Tiit Aleksejev poleks virtuaalkülalise rubriigis seda soovitanud (nii et minu isiklikus lugemismängus täidab see kategooriat "Luua Metsanduskooli lugemisblogis soovitatud raamat"). On see raamat, mida kõigile soovitada? Ma ei tea. Ilmselgelt tuleb lugedes kasuks, kui on olemas elementaarsedki algteadmised sellest, mis siis Kristuse ristilöömisele eelnes ja järgnes. Ja kirjutatud on see pisut vanamoelises keeles. Aga kahtlemata on raamat huvitav. Kasvõi oma ebatraditsioonilise vaatenurga poolest. Sest selles raamatus teab Jeesus täpselt, mis juhtuma hakkab ja kes mida teeb. Ta ootab seda ja tema jaoks ei ole Juudas reetur, vaid osa suuremast jumalikust plaanist, ilma milleta ei saaks tema, Inimesepoeg, inimkonda lunastada. Juudas aga pole ei reetlik ega pahatahtlik, vaid patrioot, kelle segadus ajapikku süveneb, sest ta ootab messiast, kes oleks konkreetne ja juhiks Rooma-vastast ülestõusu, Jeesus aga räägib vaid tähendamissõnades, millest jüngrid sotti ei saa. Nii kaugenebki Juudas Õpetajast ja tema „äraandmine“, mida ta ise säärasena ei tunnista, on vaid katse asju kiirendada, sundida Õpetajat avaldama oma tõelist olemust. Sest kui too on messias, siis ei saa talle ju midagi paha sündida, vaid taevaste jõudude abil saab ta kiiresti vabaks, aga siis on lõpuks positsioonid selged, ülestõus võib alata ja Jeruusalemm saab jälle vabaks.

Paraku pole asjadel määratud nii minna, sest mitte ülestõusu juhtima pole Õpetaja tulnud. Ka temal on oma kõhkluse hetk, aga ettemääratuse tajumine jääb peale. Üks armastab inimesi, teine Jeruusalemma, ja kumbki täidab oma kohust.

20 aprill 2025

Algava nädala kirjandussündmused 2025

Mind ajab teinekord hullult närvi see, kui loen lehest, et eile toimus üks või teine sündmus. Miks ei kirjutatud, et tuleb? Miks reklaamitakse, et oli? Katsun nüüd ise mõnest suuremast sündmusest ette teada anda.

Varsti jõuab kätte suur kirjandusfestival Prima Vista, aga algava nädala kolmapäeval, 23. aprillil, on Tartus (aga ka Tallinna ja Pärnu Apollo raamatupoes) eelüritusena raamatu ja roosi päev. Kava on siin. 
Ja Eesti Rahva Muuseum avab samuti oma raamatuaasta ning avaürituseks on autorite raamatulaat ja kirjandusministri vastuvõtt.
Laat tomub reedel, 25. aprillil, kava on leitav siit. ERMi raamatuaastast saab lisa lugeda siit.

Muide, kohal peaks olema üle saja autori.


„Mõõgad ja maagia I: Valhalla sõdalased“ ja „Mõõgad ja maagia II: Purpurkunigriigi mõõgad“

„Mõõgad ja maagia I: Valhalla sõdalased“. Koostaja Raul Sulbi. Viiking 2026 Koostaja ambitsioon elustada klassikalist mõõga ja maagia fan...