Raamatuaasta tähestikunäitus: O nagu "omanikumärk"

Meie tähestik on jõudnud O-täheni. Omanikumärk on olemuslikult seotud raamatutega, tuntuim omanikumärk raamatus on eksliibris.

Eksliibris on eraldi leheke, etikett, mis kleebitakse tavaliselt raamatu kaane siseküljele. Selle ülesandeks on näidata raamatu omanikku, kaitsta omaniku huve raamatu kaotamisel või varastamisel. Tavaliselt moodustab ühe eksliibrise osa pilt/joonistus, mis tõstab esile selle omaniku tegevust, harrastusi, samuti nimest tuletatud kujundust jne, ning omaniku nimi ja ladinakeelne väljend ex libris. Eksliibriseid valmistatakse graafikatehnikates (puulõige, vasegravüür, kivitrükk, tsinkograafia), mis võimaldavad olla sellel hõlpsasti paljundatavad.

Sõna "eksliibris" on tulnud tavaliselt eksliibristel leiduvatest ladinakeelsetest sõnadest ex libris – "raamatute seast", millele lisatakse omaniku nimi (Ex libris N. N. – "N. N. raamatute seast"). Vahel kasutatakse ka muid sõnu, näiteks "Minu raamat".

Vikipeedia

Ka Luua Metsanduskooli raamatukokku on jõudnud mõned eksliibristega eksemplarid. Pildil on mõisa kavaleridemaja ja Luua pargi omaniku Madis Jürima isale kuulunud eksliibrisega raamat.

Järgmisel pildil on kunagise keskkonnaministri ja ökoloogi Toomas Frey eksliibris (raamatu on talle kinkinud professor Viktor Masing).

Oma eksliibris on olnud ka Luua mõisal.

Ka organisatsioonidel võib olla eksliibriseid. Pildil Eesti Looduskaitse Seltsi raamatumärgis.

Tänapäeval võib juhtuda, et klassikalise eksliibrise asemel on raamatus aga hoopis logoga kleeps. Pildil Endla looduskeskusele kuulunud raamatute kleeps.

Kuuluvust ehk raamatu omanikku võib näidata ka tempel või sissekirjutus. Raamatukogudele kuuluvaid raamatuid oleme harjunud nägema tembeldatuina, kuid raamatutes võivad olla ka asutuste või isegi eraisikute templid. Järgmisel fotol on Jõgeva metskonna ja Voltveti metsakooli templid EW ajast.

Tore näide on järgmises raamatus, mida Luua Metsanduskooli nime muutudes on raamatukogus üha uuesti ja uuesti tembeldatud.

Eraisikutele kuuluvate raamatute templinäidisena on viljandlasele H. Ruusile kuuluva raamatu tempel (raamat ise, nagu näha, aastast 1902).  

Või nagu templist näha, oli minu vanaisal lausa koduraamatukogu:

Tempel on olnud vahetatavate tähtedega, sest esimesel pildil on raamat nr 4, teisel raamat nr 18, millest võib järeldada, et kõik raamatud olid nummerdatud.

Tempel ja nummerdus on olnud kasutusel ka Toomas Freyl.

Veel üks näide nummerdusest on Narva Garnisoni Sõdurite kodu raamatukogu raamatus, kuhu esmalt on number kirjutatud käsitsi, siis aga kombinatsioonis templiga ja eraldi tembeldatuna. Number ise on jäänud samaks.

Ka sissekirjutus näitab kuuluvust. Üks huvitavamaid sissekirjutusi on legendaarse metsateadlase Andres Mathieseni (1890-1955) raamatus „Ülikooli õppemetskond“ (1927) olev „E. Lõhmus 1950“. Erich Lõhmus (1928-1985) oli samuti metsateadlane, senini kasutatava metsakasvukohatüüpide klassifikatsiooni väljatöötaja. Aastaarvu järgi otsustades pidi ta tollal tudeng olema.

Teine vahva sissekirjutus näitab lisaks kuuluvusele tööalast kasutust: "Saunasaare metsavahile käsitamiseks. Jõgeva metsaülem".

Seda, kellele raamat on kingitud ja seega ka kuulus, on võimalik välja lugeda ka pühendustest, tihti on kinkija nimel veel omaette lisaväärtus. Pildil olev Johannes Semperi raamat on kuulunud Heino Unterale, kunagisele Luua Metsanduskooli õpetajale, kellele selle kinkis autor ise.

Lisaks Luua Metsanduskooli raamatukogu eksemplaridele on nii postituses kui väljapanekus kasutatud ka mulle kuuluvaid raamatuid.