Virtuaalkülaline: Contra

No kes siis Contrat ei teaks! Luuletaja, tõlkija, lastekirjanik, muidu muhe mees. Vaatame, mida tema raamatuaastast arvab.

Eestikeelne raamat on pooltuhat aastat vana. Mis tundeid või mõtteid see tekitab?

See pool tuhat maailma mastaabis on selline armas oma asi nagu 300 meetri kõrgused mäed. Aga numbrist olulisem on see, et oleme selle lühikese ajaga suureks lugejarahvaks saanud.     

Kui oluline on eestikeelse raamatu olemasolu tänapäeva muutuvas maailmas?

Selle küsimuse peale meenub skaala, kus ühes otsas "ei ole üldse oluline" ja teises otsas "väga oluline". Aga ikka väga oluline, sest eesti keeles on nii mõndagi, mida saab teise keelde üle viia vaid kõveraid kõrvalteid kaudu. Nii et kogu maailm jääks vaesemaks, kui eestikeelne raamat kaoks. 

Koos eesti raamatuga tähistame ka eesti kirjakeele 500. aastapäeva. Sina esindad murdekeelt, kas sellele peaks ka mingi aastapäeva välja mõtlema?

Sõna "murdekeel" ei ole meie kandis kuigi populaarne. Meil on ikka päriskeeled, ainult väiksema kõnelejaskonnaga. Lisaks pole ju teada, mis keeles see 500-aasta vanune eestikeelne raamat oli. Võis olla tartu keeles.

Võru Instituudi 30. juubel oli kevadel. See on oluline tähis võru kirjakeele tekkel, sest see on pikka aega peamiselt kõnelemise keel olnud, eesti keelt nimetataksegi võrukate pool "kirjakeeleks".  

Soovita ühte eesti autori raamatut.

Vahva oleks soovitada raamatut, mida kunagi teise keelde ei tõlgita, sest pole mõtet. Ilmar Tomuski "Kõrvalised isikud" on selline ja tema eelkäija Eno Raua "Peep ja sõnad". Sai nüüd kaks, aga need on tihedalt omavahel seotud.