Virtuaalkülaline: Marja Unt

Täna vastab küsimustele kirjandusteadlane ja Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuht Marja Unt, Prima Vista ja raamatuaasta korraldaja.

Eestikeelne raamat saab pooltuhat aastat vanaks. Mis tundeid või mõtteid see tekitab?

Mitmesuguseid. Ennekõike uhkus- ja tänutunnet: uhkust oma pika ajalooga kirjakultuuri üle ning tänutunnet kõigi nende vastu, kes sajandite vältel on tegutsenud – ja väga tihti olude kiuste – selle nimel, et näiteks see intervjuu siin saab toimuda eesti keeles.

 

Kui oluline on eestikeelse raamatu olemasolu tänapäeva muutuvas maailmas?

Sõltub vaatepunktist ja sellest, millisena kujutleme selle maailma tulevikku. Kui tahta, et ka aastal 2525 saaks mõelda, vestleda, kirjutada ja lugeda eesti keeles, siis võtmetähtsusega.

 

Nädalapäevad kestev Prima Vista Tartu linnas on üks asi, aasta otsa kestev üle-eestiline raamatuaasta hoopis teine tera. Mis on korralduses sarnast, mis erinevat?

Nagu juba küsimusest välja tuleb, on oluline erinevus mõõtmes – terve aasta kavandamine erineb tugevalt nädalase programmi kujundamisest juba ainuüksi selle poolest, et kui nädala puhul peab enne algust kõik suurel määral paigas olema, siis ligi 14 kuu sisu ei saa täielikult ette planeerida, tuleb hoida tasakaalus algne nägemus ning avatus ja valmidus reageerida asjade käigus sündivatele ideedele ja algatustele. Tähtis on ka geograafiline tasakaal – hoolitsemine selle eest, et raamatuaasta oleks kogu Eesti raamatuaasta ning ei koonduks ainult suurematesse keskustesse, ja selle ülemaalise mõõtme nähtavaks tegemine. Loomulikult on raamatuaastal ka partnerite ja panustajate hulk väga palju suurem, mis toob ühtlasi kaasa väga palju suhtlust erinevatel teemadel. On aga ka palju sarnast, ennekõike see korralduslik põhitõde, et korraga peab suutma näha nii tervikut kui ka detaile, jälgima, kus tekivad sisulised haakumised, vajadusel partnereid ja ettevõtmisi omavahel kokku viima jne. Ka on sarnane see, et endal peab olema mingi üldine kontseptsioon – arusaam, miks, mida ja kuidas me teeme, ning pidev valmidus seda selgitada.  

Soovita ühte eesti autori raamatut.

Raamatusoovitusi pole alati sugugi lihtne üldistavalt anda – teadmata, kellele soovitad. Nüüdiskirjanike loomingust on mulle näiteks sümpaatne Mehis Heinsaare looming, mille puhul iseäranis soovitaksin novellikogu "Unistuste tappev kasvamine" (ilmunud 2016), mis on nii poeetiliselt kui ka visuaalselt väga nauditav raamat.