Virtuaalkülaline: Krista Kaer

Täna vastab küsimustele kirjatuse Varrak raudvara, kirjandusfestivali HeadRead üks vedajatest, tõlkija Krista Kaer.

Eestikeelne raamat saab pooltuhat aastat vanaks. Mis mõtteid ja tundeid see tekitab?

Tekitab tunde, et raamatu ajalugu ja kasvamine on ka eesti keele ja kultuuri kasvamine selle viiesaja aasta jooksul. Alguses aegapidi ja siis üha kiiremini. Eesti ja eestikeelse raamatu ajalugu on huvitav ja näitab ka seda, kui oluline oli tõlge selle loos. Alguse sai eestikeelne kirjandus ju tõlgetest ja jäljendustest ja tõlked rikastavad eesti keelt seniajani.

Kui oluline on eestikeelse raamatu olemasolu tänapäeva muutuvas maailmas?

Väga oluline. Eestlaste indentiteet on tugevasti seotud eesti keelega ning raamatud on need, mis seda keelt alal hoiavad. Eesti kirjanike eesti keeles kirjutatud ja eesti tõlkijate tõlgitud raamatud.

Oled palju käinud välismaistel kirjandusmessidel. Kui suur on maailmas huvi eestikeelse raamatu vastu?

Mina puutun selle huviga kokku kui Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juhatuse liige ja võin öelda, et huvi on vägagi olemas. Ühelt poolt väiksemates keelekeskkondades, kus tõlgitaksegi rohkem, teiselt poolt suurtes riikides, kus on hakatud avastama väiksemaid kirjandusi. Eesti kirjandust tõlgitakse palju.

Soovita ühte eesti autori raamatut.

Soovitan Eva Koffi "Õhuskõndijat". See on raamat 20. sajandi alguse Eestist ja kahe naise saatusest. Kauni keele ja huvitavate tegelastega raamat.