Blogi kokkuvõte

Laupäeval oli emakeelepäev ja lõppes raamatuaasta ning minu pisut üle aasta kestnud blogimismaraton jõuab finišisse. Kuna me Luua Metsanduskoolis peame lõpuürituse 18. märtsi õhtul, siis üks postitus tuleb siiski veel. Aga sellele vaatamata saab teha viimased kokkuvõtted ja panna punkti.

Aga enne veel üks oluline küsimus kõigile blogi lugejatele: ma olin kindel, et koos raamatuaastaga lõpetab ka blogi. Vaadates aga nüüd statistikat (millest tuleb juttu allpool), on näha, et kõige rohkem vaadati raamatututvustusi. Kuna blogil on kommentaarid avatud, siis kajage vastu - kas ma siiski peaksin jätkama just raamatutuvustuste osaga? Ilma kindla ajakavata, nii nagu jõuan, lugedes edaspidi ka tõlkekirjandust? Kas keegi jääb väga raamatututvustustest puudust tundma, kui Luua Metsanduskooli raamatuaasta blogi kolmapäeval lõplikult punkti paneks?

Lõputort Rahvusraamatukogu tänuüritusel

Aga nüüd siis lubatud kokkuvõte.

Raamatuaasta kestis 409 päeva ehk 58,4 nädalat.

Selle aja jooksul ilmus metsanduskooli raamatuaasta blogis 201 postitust (tänane on 202.), postitused ilmusid niisiis keskeltläbi üle päeva ehk keskmiselt 3,5 postitust nädalas.

See oli päris suur koormus ja kohustus – jälgida, et sul oleks midagi regulaarselt kirjutada ja et postitused jaguneksid ühtlaselt. See distsiplineeris ja nõudis pikka planeerimist (mitu intervjueeritavat on tarvis, et igal kolmapäeval saaks ilmuda uus intervjuu, lisaks intervjueeritavatega piltide tegemine, mis päris kõigiga ei õnnestunudki; millal mis raamatutega seotud auhindu välja antakse, kes need sai; mis raamatuid lugeda, et lugemismängu tutvustusi teha ja millise paksusega raamat parajasti valida, et vähemalt igal reedel oleks uus raamat loetud ja saaks tutvustada jne). Tänu blogile jõudsin ilmselt ka oluliselt rohkematele kirjandusüritustele kui tavapäraselt, suhtlesin rohkem teiste kirjanikega. Eks oma osa oli siin ka asjaolul, et mu enda luulekogu „Tiigri aasta“ sai eelmisel aastal Kultuurkapitali aastaauhinna nominatsiooni ja ka kutsuti rohkem. Ses mõttes oli tore, et see just raamatuaastal juhtus. Suvel sain ka järjekordse ulmeauhinna Stalker, ilus sünnipäevakingitus oli seegi. No ja muidugi aasta kutseõpetaja nimetus sügisel. Oli hea ja huvitav aasta.

Ilmus 60 intervjuud kirjanike, tõlkijate ja kultuuriinimestega.

Aitüma kõigile, kes võtsid vaevaks vastata. Eks tuli ka meeldetuletusi teha ja mõnele lausa pinda käia (ja mõni lõpuks ei reageerinudki), aga umbes eelmise aasta juunikuuks oli juba selge, et vean raamatuaasta lõpuni välja. Kõige rohkem vaadati intervjuud Imbi Pajuga (74 vaatamist) ja Indrek Harglaga (56 vaatamist).

Lugesin ja tutvustasin-arvustasin blogis 90 raamatut (keskmine tempo siis kolm raamatut kahe nädalaga).

See oli  minu jaoks peamine isiklik väljund ja kasutegur – blogi andis põhjuse süteemsemalt just eesti kirjandus ette võtta. Ma polnud eesti autoreid väga kaua lugenud ja lubasin endale kohe blogiga alustades, et raamatuaasta jooksul loen ainult eesti autorite teoseid, ei ühtegi tõlget. Tuleb tõdeda, et ei kahetse seda valikut hetkekski. Kui senini olin näiteks Ristikivilt lugenud ainult luulekogu „Inimese teekord“ ja kroonikate triloogiat, siis nüüd lugesin kroonikate triloogia uuesti läbi ja lisaks veel kuus Karl Ristikivi romaani sinna otsa. Näiteks tema „Mõrsjalinik“ meeldis mulle väga. Ain Kalmuse „Juudast“ ja Gert Helbemäe „Ohvrilaeva“ poleks ma ilma blogiintervjuude soovitusteta vist kätte võtnudki; neist Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ osutus vist suurimaks positiivseks üllatajaks (aitäh Kai Aareleiule soovitamast).

Ja muidugi värske eesti kirjandus! Suurimad lugemiselamused minu jaoks olid Tiit Aleksejevi palverännu-sari (vaieldamatult isiklik lemmik sellest aastast ja üks kõige-kõigemaid asju eesti kirjanduses üldse. Mul ei jätku lihtsalt ülivõrdeid! Ootan pikisilmi järgmist osa), Kairi Looki „Tantsi tolm põrandast“ – milline stiil!; Rein Raua „Katkurong“. Loomulikult oli ka raamatuid, mis panid õlgu kehitama, ja paar selget pettumust, aga eks see ole sellise teoste arvu juures ka loomulik.

Oli põhjust ka juba ammu loetud teostega suhteid värskendada. Silver Anniko „Rusikad“ ja Peeter Urmi „Päike tules“ olid loetud juba keskkoolis, samas kui Kivika „Nimed marmortahvlil“ või Lennart Meri „Hõbevalge“ olid puhta lugemata. „Rusikad“ oli selle aasta saagist ka kõige paksem teos – 830 lehekülge.

Kõige populaarsemateks raatututvustvustustega sissekanneteks osutusid Imbi Paju „Kadrioru aednik“ – 66 vaatamist, Joel Jansi „Ajudraiver“ 70 vaatamist, Kairi Looki „Tantsi tolm põrandast“ samuti 70 vaatamist. Triinu Merese jutukogu „Teistmoodi tavaline“ sai 101 vaatamist,  postitus, kus oli koos tutvustatud Triinu Merese „Lihtsaid valikuid“, Meelis Krafti „Veealuseid“ ja Timo Talviku „Sulisid ja sulaseid“ sai 104 vaatamist, ja Ene Rämmeldi kolme eluloolist raamatut tutvustav postitus 168 vaatamist, mis oli ka ühe üksikpostituse vaatamise rekord üldse.

Lugemismängus osales kahjuks ainult 3 inimest.

Loosimist setõttu ei hakanud korraldama, sest igale osalejale jagus raamatuid, mis just neid kõnetasid. Kes mis raamatu sai, kirjutan kolmapäevases postituses, kui oleme oma lõpuõhtu ka ära pidanud ja raamatud kätte andnud.

Blogi vaatamisi oli kokku 10 371 (praegu, kirjutamise hetke seisuga). Kaugeimad külastused olid näiteks Ameerika Ühendriikidest, Mehhikost, Brasiiliast, Lõuna-Koreast, Jaapanist. Mis minu jaoks mõjub anomaaliana, on 2000 vaatamist Hongkongist ja 1640 Singapurist, seevastu näiteks 99 vaatamist Rootsist ja 98 Iirimaalt kõlavad loogiliselt. Kas võib olla, et Hongkong ja Singapur on seotud mingite VPN ühendustega läbi sealsete serverite? Ühtegi muud selgutust sellisele külastatavusele ei suuda mina küll välja mõelda.

Kõige eksootilisemad kohad üksikute vaatamistega olid näiteks Bangladesh, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Iraak, Uruguai, Lõuna-Aafrika Vabariik.

Nii palju siis statistikast.

Aitäh Luua Metsanduskoolile, kes lasi mul blogiga omatahtsi toimetada. Aitäh meie raamatukoguhoidjale Aile Sessmanile, kes sisustas läbi aasta tähestikunäitust ja aitas täiendada kooliga seotud raamatute ning autorite nimekirja. Aitäh teile, kes te lugesite, et selle teekonna kaasa tegite.

Ja lugege ikka raamatuid, eriti eesti omi!

Veiko Belials