Täna on meil mõtteliselt külas "kirjandusminister" Mart Juur. Ja muide - see, mis sealt tagant paistab, on raamatuaasta pannoo ERMis. Minge vaatama.
Eestikeelne
raamat saab pooltuhat aastat vanaks. Mis tundeid see tekitab?
Igapäevases elus 500-aastase eestikeelse raamatu ajaloo peale eriti ei mõtle. Aga tasub mõnikord mõelda ja selleks sobib raamatuaasta väga hästi. Et eesti keel kirjakeeleks sai ja kultuurkeeleks kujunes, on ühest küljest muidugi juhus, teisest küljest baltisaksa valgustajate teene, aga põhiliselt ikka eestlaste eneste tegude ja pealehakkamise tagajärg. Tublid oleme, mis muud. Laseme samas vaimus edasi!
Kui oluline on eestikeelse raamatu olemasolu tänapäeva muutuvas maailmas?
Eestikeelne
raamat on oluline eeskätt meile enestele. Ainult kõnekeeleks jäädes keel ei
püsi ega arene.
Kas Eestil oleks ka päriselt tarvis kultuuriministri kõrvale eraldi kirjandusministrit?
Ei
ole. Jumala eest, kujuta nüüd ette poliitikut kirjanduseasjadega tegelemas.
Küll aga oleks tore, kui meedias oleks rohkem kirjandust ja rohkem oleks
erinevaid inimesi, kes kirjandust meedias kajastavad.
Soovita ühte eesti autori raamatut.
Viimase aja lugemiselamustest meeldib väga Ülo Tuuliku "Viiest kaheksakümne viieni". Nooremast kirjandusest Hanna Kangro "Klaaslagi" meeldib väga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar