Lugemismängu arvustus: Paavo Matsin "Lenini valss"

Paša Matšinov (Paavo Matsin) „Lenini valss“ (Lepp ja Nagel 2022)

Kuna Matsini kinkis selle mulle ühe esinemise järel, oli see mul riiulis olemas, õhuke pealegi, nii et Taru linnakirjaniku raamatuga pole probleemi, oli esimene mõte.

Paganas!

Õhuke küll, aga... Ma ei tea, mis asi see on, mida Matsin ajab, sest mingit oma asja ta ilmselgesti ajab, aga minu asi see vist ei ole. No ei haagi, kohe kuskilt otsast! Vähemalt minu peakujuga see kokku ei sobi. Umbes kolmandikust närisin end puhta tahtejõu varal läbi, siis andsin alla. Ajast hakkas kahju. Selle asemel saab ju midagi meeldivamat lugeda.

Ei kõnetanud mind ei temaatika, ei stiil. Ja ometi seda loetakse, kiidetakse ja lausa tõlgitakse. Arumaisaa!

Ma tean ju küll, et igale raamatule leidub kusagil lugeja, aga see raamat ei olnud ilmselgelt mulle. Äkki teile on. Proovige. Aga ärge pärast öelge, et teid ei hoiatatud :)

Lugemismängu raamatutuvustus: Raul Siniallik "Ohvrilaste armee" ja Paavo Kangur "12 rüütlit"

Seekordne lugemismängu raamat täitis minu jaoks kategooriat "Minu jaoks tundmatu autor". Raul Siniallik "Ohvrilaste armee" (Hea Lugu 2024). See raamat sobib kindlasti ka kategooriasse "Ajalooline romaan".

Kummaline, kui vähe mõtteid selle raamatu lugemine minus tekitas. Ometigi on see ju üle 400 lehekülje paks. Ja teine huvitav fenomen – selle raamatu lugemine võttis hullult kaua aega. Nojah, 400 lehekülge, nagu ma ütlesin, aga mis siis, see oleks pidanud minema oma kolm korda kiiremini. Ajastu ja tegevustik on ju huvitavad – Liivi sõda, Ivo Schenkenberg, Gabrielgi vilksatab läbi; Rakvere piiramine ja šotlase väeüksuse mahanottimine omade (ehk siis saksa landsknechtide) poolt. Noist šotlastest ja nende teekonnast Šotimaalt Rakvere alla raamat räägibki. Aga ei, närid ja närid ja ei edene...

Ja ei ole ju puine või kuidagi oskamatult tehtud. Vandenõud, reetmine, seiklused, sõprus, lahingud – kõik on olemas. Autor tunneb ajastut. Aga mingid pisiasjad segavad. Need lõputud ebaõnnestumised erinevates ettevõtmistes, kohati liiga kaasaegne keelepruuk ja autori läbinähtav soov aeg-ajalt lugejale nö silma teha, temaga flirtida. No ei sobi tänapäevaseid äratundmisi võimaldavaid killukesi tollasesse ajastusse kantida. Võimalik, et raamat oleks parem saanud, kui see oleks veidi tihedam. Praegu jääb mulje, et autor pole raatsinud millestki loobuda ja nii on tarbetut infot kandvaid liine liiga palju, jääb mulje, et kõik see vajub pisut laiali ja sumbub lõpuks korralikku lõpplahendust leidmata.

Minu jaoks pisut pettumust valmistav, sest lootsin enamat, samas järgmise ajaloolise raamatuga võrreldes siiski täitsa kobe tükk.

Paavo Kangur "12 rüütlit ehk Lembitu poja tagasitulek" (Inglisilla Produktsioon 2022).

Isegi eelmisega võrreldes tuim ja amatöörlik, tippudega ei ole mõtet võrreldagi. Stiil on kuidagi heietav, ajastut autor kahjuks ei taju, sõnakasutuses ja mõtteviisis on liiga palju 21. sajandit. Jätsin pooleli, muud kommentaari pole vist tarviski. 

 

Virtuaalkülaline: Mart Juur

Täna on meil mõtteliselt külas "kirjandusminister" Mart Juur. Ja muide - see, mis sealt tagant paistab, on raamatuaasta pannoo ERMis. Minge vaatama.

Eestikeelne raamat saab pooltuhat aastat vanaks. Mis tundeid see tekitab?

Igapäevases elus 500-aastase eestikeelse raamatu ajaloo peale eriti ei mõtle. Aga tasub mõnikord mõelda ja selleks sobib raamatuaasta väga hästi. Et eesti keel kirjakeeleks sai ja kultuurkeeleks kujunes, on ühest küljest muidugi juhus, teisest küljest baltisaksa valgustajate teene, aga põhiliselt ikka eestlaste eneste tegude ja pealehakkamise tagajärg. Tublid oleme, mis muud. Laseme samas vaimus edasi!

Kui oluline on eestikeelse raamatu olemasolu tänapäeva muutuvas maailmas?

Eestikeelne raamat on oluline eeskätt meile enestele. Ainult kõnekeeleks jäädes keel ei püsi ega arene.

Kas Eestil oleks ka päriselt tarvis kultuuriministri kõrvale eraldi kirjandusministrit?

Ei ole. Jumala eest, kujuta nüüd ette poliitikut kirjanduseasjadega tegelemas. Küll aga oleks tore, kui meedias oleks rohkem kirjandust ja rohkem oleks erinevaid inimesi, kes kirjandust meedias kajastavad.

Soovita ühte eesti autori raamatut.

Viimase aja lugemiselamustest meeldib väga Ülo Tuuliku "Viiest kaheksakümne viieni". Nooremast kirjandusest Hanna Kangro "Klaaslagi" meeldib väga.