Eestikeelse raamatu 500. juubeli raamat: Eesti raamatu lood

Eestikeelse raamatu 500. juubeli tähistamisest ma juba kirjutasin, nüüd siis sellest eritellimusel sündinud raamatust endast ka.

Eesti raamatu lood. Eesti Kirjanduse Selts 2025

Raamat, mis on kirjutatud nii-öelda tellimuse peale; raamat, mis tegeleb eestikeelse raamatu sünnilooga. Mõneti on sellist mosaiiki raske arvustada, seda enam, et viiest osisest üks on luuletus ja ülejäänu proosa.

Aga ... kuna emotsioone ja mõtteid ei saa vältida, siis osiste kaupa saab midagi ju ikka sõnastada.

Mulle väga meeldis Leelo mõte: „Keegi nüüdki avab kaane, süütab lambitule“. Sellest mõttest oli mõneti kantud ka presidendi kõne sõnum eestikeelse raamatu 500. sünnipäeval ja selle raamatu vabaõhuesitlusel Tartus 8. novembril, kus ta sedastas, et iga lugeja on ausammas eestikeelsele raamatule.

Urmas Vadi suutis mind üllatada. Ootamatu vaatenurk ja peategelane, pisut irooniline, mänguline, ses mõttes ju vadilik, miks ma imestan? Aga lugeda oli lahe.

Hargla kirjutab hästi. Profilt. Loed ja usud. Nii nad mõtlesidki. Nii nad rääkisidki. Noh, kui see tühistamise-sõna välja arvata, see mõjus küll pisut nagu sea seljas sadul. Paraku on Hargla kõige ... mitte igavam, nii ei saa kindlasti öelda. Aga kõige ettearvatavam, kuigi üritab lõpuks puändilaadse intriigi püsti panna. Friedenthal, kelle jutt on mõneti sarnane ja sündmustiku osas sama traditsioonilises võtmes välja peetud, mängib alltekstide ja viidetega julgemalt. Tema kompotis ei segaks vist ka see tühistamise-sõna kasutamine nii palju. Katsuge lugedes tal kannul püsida ja kõik vihjed ära tunda!

Ja siis Kristiina Ehin! Sa püha püss! Kust see äkki tuli?! Selline vaatenurk sellises ajaskaalas, millest ta kordagi välja ei lange. Väga põnev käsitlus, samas asjatundlik – loed ja saad aru, et Kristiina soontes ringlebki vere asemel regivärss, seda nõrgub ridade vahelt, see ei ürita sind ära uputada, aga seda ei saa ka vaka all hoida, see lihtsalt pressib välja.

Aitäh, Kristiina! See oli võimas, täiega punk, kui regilaulu kohta saab nii öelda. Aga miks ei saa?! Regipunk kõige ehedamal kujul! Sügav kummardus.

 ***

Lõppu üks kiire auhinnauudis ka. 13. novembril kuulutas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond välja Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid. Auhinna eesmärk on tõsta esile häid tõlkeraamatuid lastele ning väärtustada tõlkijate ja kirjastuste tööd hea lastekirjanduse vahendamisel eesti lugejale. Valik tehti 91 teose hulgast, mis on ilmunud 2024. aasta oktoobrist kuni 2025. aasta septembri lõpuni. Auhind anti välja kahes kategoorias: parim pildiraamatu tõlge ning parim laste ja noorte juturaamatu tõlge.

Laste ja noorte juturaamatute kategoorias otsustas žürii laureaaditiitli anda Kristiina Kassi tõlgitud Nadja Sumaneni „Rambole“, mille andis välja kirjastus Päike ja Pilv. See südamlik lugu jutustab teismelisest poisist, kelle elu on kõike muud kui kerge, aga kes on otsustanud kõigest hoolimata olla hea inimene. Suvi depressiivse ema elukaaslase vanemate maakodus muudab tema jaoks paljutki. Ta hakkab teisi inimesi ja, mis peamine, iseennast paremini mõistma. Mitmed tema mured leiavad lahenduse.Keda huvitab, siis täisuudis on siin.

Palju õnne!