Avakõne

Täna algava raamatuaasta moto – „Rahvas algab raamatust“ – on laenatud Hando Runnelilt, kes on kirjutanud:

                „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust.“

Me ei tea tegelikult, millal täpselt ilmus esimene eestikeelne raamat, aga Lüübeki toomdekaani Johannes Brandesi ladinakeelse päevaraamatu sissekanne kolmapäeval, 8. novembril aastal 1525 ütleb:

„Lüübeki rae sekretär magister Paulus vam Velde tuli eelmisel õhtul esiteks minu juurde, seletades, et raad on pannud „Kuldsarve” kõrtsis aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi, läti ja eesti rahvakeeles missasid, et seda ei viidaks laevale [ja] et ta ei mürgitaks ristiusus veel harimata rahvast.“

Luterlik usupuhastusliikumine oli katoliiklikust vaatepunktist mõistagi ketserlus ja raamatud hävitati. Aga kirjasõna ei hävi ja nii on see sissekanne nihutanud eestikeelese raamatu olemasolu Wanradti ja Koelli katekismusest kümme aastat varasemaks.

Runnelil oli õigus: kiri – vähemalt meie jaoks – algas kirikust. Ja kui see kiri raiuti raamatusse, sündis lõpuks paratamatult eesti rahvas, ka selles on Runnelil õigus. Meie rahvuslikus enesetunnetuses on keel alati olnud määraval kohal. „Kas siis selle maa keel ...?“ küsis meie esimene luuletaja Kristjan Jaak Peterson eesti keelele igavikku nõutades. Keel, milles luuakse luulet; keel, milles tehakse teadust; keel, milles trükitakse raamatuid, on lõpuks saavutanud tõsiseltvõetavuse.

Trükitud raamat on keele küpsustunnistus. Meil on see küpsustunnistus nüüd vähemalt viis sajandit ehk pooltuhat aastat vana. See on aukartust äratav. See on ühtaegu nii vastutus kui privileeg. Me võime õigusega öelda, et oleme vana kultuurrahvas.

Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade on põhiseaduse järgi Eesti riigi ülesanne. Rahvus, keel ja kultuur – see on meie püha kolmainsus, tervik, milles üht ei saa olla ilma teisteta. Eesti kultuur on alati olnud keelekeskne, keel aga areneb ja elab ainult tänu kirjandusele, tänu raamatule. Ses mõttes on märgiline, et raamatuaasta algab eesti kirjanduse päeval ja lõpeb järgmisel aastal emakeelepäeval. Hoidkem oma keelt, hinnakem oma kirjandust, sest ilma nendeta ei ole meid olemas. Lugege raamatuid; lugege eestikeelseid raamatuid; lugege eesti autorite raamatuid!

Eestlus on maja, mille vundament on laotud eestikeelsetest raamatutest.

Head Eesti Raamatu Aastat!